Õpilased kirjutavad eetikast. Nagu kokkulepitult kõlab refrään - eetika on midagi suhtelist. Aga südametunnistus? Teame, et südametunnistust võib sundida ka vaikima, kuid ta annab endast ikkagi märku. Katsed südametunnistust mõne ideoloogia või endastmõistetava pragmatismiga pimestada tavaliselt ei õnnestu.

Kõigil on oma isiklik südametunnistus. Kuivõrd seda on võimalik ideoloogiatega õõnestada, see on juba südametunnistuse kujundamise küsimus.

Kristlik usk pakub südametunnistuse kujundamiseks "treeningu" võimalusi. Kirikus usutakse tõe võimalusse ja objektiivsusse.  Siin ei öelda kunagi: "Peaasi, et Sa end hästi tunned!" Siin usutakse mõistusesse ja vabadusse. Side mõistuse ja vabaduse vahel võimaldab südametunnistust siduda Jumala käskudega.

Kristlik südametunnistus toitub Jeesuse eetikast: õndsakskiitmistest, Meie Isa palvest ja kristlikest voorustest nagu usk, lootus ja armastus. Sellele lisandub Moosese 10 käsku ja antiiksest eetikastpärit ning kristlikkus traditsioonis väärtustatud neljast  voorust (vaprus, enesevalitsus tarkus ja õiglus).

Need tekstid aitavad mõista, milline on minu suhe Jumalasse, ligimesse ja iseendasse? Armastuse toppeltkäsk kõneleb ka siis kui keskkond vaikib. Alus on olemas. Treening on alanud. Seda iseloomustab stabilitas/ perseverantia. Issand, õnnista meid kannatlikkusega oodata tulemusi!