Ajalugu




Baptismist üldiselt


Igal nähtusel, ka usulisel, on omad juured ja seosed. Midagi ei teki kusagil iseenesest. Nii tuleb Immaanueli kogudust näha kui kogudust, mille juured on Eestis, aga millel on ka seos maailma baptismiga.  Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnituse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Sweitsi reformatsiooni usuristijatest mōjutatuna tekkis 17. sajandi alguses Inglismaal püsivama kogudusliku vormiga liikumine, mis on saanud maailmas tuntuks baptismi nime all. 1640. aastal loodi esimene baptisti kogudus Uus-Inglismaal, kus kujuneti dünaamiliseks ja jōuliseks usuliseks vooluks. Peaaegu kakssada aastat hiljem, 1834. aastal loodi esimene kogudus Saksamaal, Hamburgis. Tänu sellele asjaolule levis baptism kiiresti kōigis Läänemereäärsetes maades.

 

Tänapäeval on erinevate maade baptistid ühinenud Baptisti Maailmaliitu (Baptist World Alliance), kuhu kuulub 150 000 kogudust 38 miljoni täisōigusliku liikmega. Kui lisada neile lapsed ja noored, siis on baptistide arv maailmas üle 80-ne miljoni. Selles mōttes on kohatu rääkida baptistidest kui sektantidest vōi lahkusulistest, kes on eraldunud selleks, et teisi kristlasi halvustada. Vastupidi, teiste kirikutega tehakse koostööd, eriti misjoni ja sotsiaalaladel. Niisiis vōib baptisti kirikust rääkida kui maailmas laialtlevinud ja tunnustatud uskkonnast. Kui nimetada kuulsamaid baptiste, ei saa mööda minna kahest: Martin Luther Kingist (1929 - 1968), mustast baptistijutlustajast, kes juhtis 50-60-ndatel aastatel rassismivastast liikumist USA-s ja Billy Grahamist (1918), maailmakuulsast evangelistist, kes on jutlustanud 50-ne aasta jooksul kōikidel kontinentidel 85 riigis. Baptisti kirikusse on kuulunud USA presidentidest H. Truman, J. Carter ja  B.Clinton. Huvitav on sellinegi fakt, et maailmas laialt levinud muusikaline vōimlemine - aeroobika sündis ühe baptisti ülikooli kehakultuuri kateedris. Kuid baptism pole ainult Ameerika Ühendriikide usuline lemmiklaps, kuigi just seal on ta suurim protestantlik konfessioon. Baptism on levinud Aasias ( Lōuna- Koreas, Pōhja- Birmas, Lōuna-Indias) ja Aafrikas, Austraalias ja Lōuna-Ameerikas.


Kustpoolt ja millal algas usuline liikumine Pärnus?

Esimene vaimulik liikumine ja ärkamised tulid läänemaa poolt 1880-1881.a. Audru. Sealt veeres, kui võimas mere laine edasi Tammiste ja Sindi poole. Rahva seas lõivad vaimutuleleegid kõrgele ja paljud hinged saivad päästetud! Peaaegu kõik Luteri usulised. Neid oli noori ja vanu. Rikkaid ja vaeseid. Isegi üks kerjus, kes kargu najal käis! (Baptisti koguduste. 25.a. album lk 63)

1882 a. kui usutuluke põlema süttis eriti Sindi ja Tammiste piiril, pöördus palju noormehi Tammistes, kes oma ümbruses ja isegi Pärnu linnas käisid julgelt Jeesust tunnistamas. See ei meeldinud Sindi Luteri õpetaja Raedleinile. Ta kutsus noormehed kirikumõisa ja käskis neid olla “mõistlikud”. Keelas ka kõned ja palvetunnid ära. Et vennad ei loobunud oma tööst andis õpetaja nad kohtu kätte!(v.A.Tetermanni jutustus. B.K. 25.Album lk 59.)


Koguduse tekkimisest loeme Baptisti kog. 25 a. juubeli albumist lk.44:
“Aastal 1883, Jõulupühal tulnud mõned vennad Sindi kirikust ja läinud oma koosolekule üle jõe. Tee peal aga võrrelnud õpetaja jutlust, tema igapäevase eluga ja leitud et puudub kooskõla. Kõneleb nii, aga elab hoopis naa! Just sel korral oli siis tunne ja igatsus asutada ka siia baptisti kogudus.
Ühel metsa koosolekul valiti kaks saadikud vennad Jüri Mill ja Joh.Miil, ning saadeti Riiga “maad kuulama”. Riias peeti saksa baptisti “Siioni” kogudusega tõsiseid läbirääkimisi, mille tulemusena 24.juulil 1884.a. ristiti mõlemad vennad Riia “Siioni” kirikus vend Julius Hermanni poolt. 17. Augustil 1884.a. sõitis vend J.Hermann ühes v.Tammast’iga Pärnu koguduse asju ajama.(sellest loeme BK, 25.a. Album lk 52-53)
Loeti piiblid ja uuriti hoolega muid vaimulike raamatuid. Kord loeti “Ristirahva pühapäeva lehest”, et Tallinnas, Ülemiste järves on ristitud kaheksa inimest.




Vennad Andres Tetermann ja Jüri Mill läksid jalgsi Tallinna asja uurima. Sealsed olud neid täiesti ei rahuldanud, sellepärast matkasid sealt Haapsalu. Haapsalus saanud nad vend Zeisig’I käest ühe eestikeelse lehe “Keda peab ristitama ja kuidas?”

See andis uut hoogu ja kihutas edasi astuma sama teed …

 

Esimeseks kooskäimise kohaks oli “Närjussoni saun”. Sindi vabriku kohal ülejõe. See põletati vastaste poolt Ülestõusmise pühade ajal 1885 a. (loe B.K. 25.a. Alb. Lk 52)

Suvel peeti siis koosolekuid metsas. Aga kindlamaks kohaks kujunes v.M.Miil’i kodu. Väike taluke “Röövliaugu” metsaserval. (loe B.K. 25.Album lk 55).

 

Sügisel koliti Pärnu linna. Esimene kooskäimise koht oli Kalamehe tänaval Kõrvi majas. Kolme kuu pärast üüriti samas tänavas Jentsi majas suurem ruum.

Pea jäi seegi ruum väikseks ja siis alustati palvela ehitust. Esimene katse Karja tänaval nurjus, preester Suigussaare kaebuse põhjal. Teine katse Henno tänaval õnnestus, suurte raskuste all valmis Jumala ja sõprade kaasabil kena kodune palvela. 1896 a. 24 nov. oli avamispidu, kus rõõmsa ja tänuliku südamega anti Jumalale kiitust ja au!(loe B.K. 25.Album lk 56).

Pärnu Baptisti kogudus asutati 1884 aastal 18.augustil 8 liikmega. Esimestel aastatel käis ristimist toimetamas vend Julius Hermann Riiast. Kohapealseks juhatajaks oli valitud vend Jüri Mill.

1887.a. 6.märtsil seati ta kuberneri poolt koguduse juhatajaks ja v.Hermanni nõudmisel sai ta Saksamaalt palga.

Esimesed koguduse liikmed olid: Riina Endrikson, Jüri Mill, Andres Tetermann, Peet Toom, Mihkel Miil, Taniel Miil, Tõnis Treumath, Jüri Mitt.



Pühapäevakool alustas 24. Nov. 1884.a. Juhatas v. Jüri Mill.

Noortetöö alustas oma tegevust 1886 aastal “Tütarlaste seltsi” nime all. Juhatas õde Marie Tarlaps.

15 märtsil 1909.a. asutati ka “Noorte meeste” selts v. Alfred Täätsi juhatusel. Tema abiks ja asutaja oli  v.Hendrik Liiv.

Laulukoori asutas vend Andres Tetermann juba koguduse algpäevil Tammistes.

 


Meie kogudus on olnud oma ajaloos innukalt misjoneeriv. Tal on olnud osakonnad Tartus, Viljandis, Varblas, Tahkurannas, Häädemeestel, Mõisakülas, Kilingi-Nõmmes, Abjas, Pärnu-Jaagupis, Tõstamaal jne.

 


1.märtsil 1953 a. ühendati tolleaegsete vôimude survel kolm seni iseseisvalt tegutsenud kogudust (Pärnu I Kogudus - 1884, Evangeeliumi Kristlaste "Saalemi" Vabakogudus - 1909 ja Pärnu "Peeteli" kogudus - 1916) üheks koguduseks. Oma maja usklikud valida ei saanud. Kolmest palvelast suurim "Saalemi" palvela Suur-Posti tänaval kujundati VSÜ "Kalevi" spordisaaliks. "Peeteli" koguduse palvelast Havi tn. 5 sai aastateks klubi. Henno tänav 3 palvelasse kogunenud usklikud vôtsid ühiseks koguduse nimeks Pärnu Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus. 



1959. aastast asus kogudust juhtima Albert Tammo, 1989. aastast jätkas seda Ilmar Kurg ning praegu on koguduse pastoriks Joosep Tammo.



Pärnu Immaanueli koguduse pastorid
1884 - 1887 Jüri Mill
1888 - 1889 Andres Tetermann
1889 - 1910 Jüri Mill
1910 - 1923 Hendrik Tuttar
1923 - 1929 Daniel Matson
1929 - 1933 Richard Kaups
1933 - 1939 Jaan Sõrra
1939 - 1944 O.Saar
1944 - 1946 Mihkel Raide
1946 - 1958 Voldemar Ritsbek
1953 - 1958 Jaan Treufeld
1958 - 1958 Johannes Laks
1958 - 1975 Albert Tammo
1975 - 1989 Ilmar Kurg
1989 -         Joosep Tammo


Email again:

Viimased uudised

26. detsember Oodatud ja kardetud jõuluaeg
03. september Oma kooli lipu pühitsemine
10. august Tuleviku ülehindamisest