125. aastane kogudus

Joosep Tammo: Pärnu vanim vabakogudus peab sünnipäeva

11.09.2009 00:00

Karin Klaus, reporter


Pühapäeval tähistab oma 125. aastapäeva Pärnu Immanueli kogudus, mis ühtlasi on Pärnu esimene vaba- ja baptistlik kogudus. Immanueli kogudus kutsub tähtpäevaks külla kunagised pastorid, jutluse peab Eesti evangeelsete ja baptistlike koguduste liidu (EBKL) president Meego Remmel, esineb koguduse ühendkoor.

Pärnu Immanueli koguduse pastor Joosep Tammo, kuidas baptistlik kogudus Pärnumaal alguse sai?

Koos rahvusliku ärkamisega oli 1884. aastal Eestis usulise ärkamise aeg. Paljud kristlased vaidlesid, milline peab olema õige ristiusk. Luteri kiriku rangevõitu saksapärane vorm polnud vastus nende otsingutele. 

1880.-1881. aastal tuli mitu vaimulikku venda Läänemaalt Audru ja Pärnu kanti. Riias peeti saksa baptistliku Siioni kogudusega läbirääkimisi, mille tulemusena 17. augustil 1884. aastal sõitis Julius Hermann Pärnusse ja ristis Sindi jões esimesed kaheksa inimest. Pärnu esimese baptistikoguduse pastoriks oli Jüri Mill, 1898. aastal saadi Henno tänavale oma palvemaja. 

1953. aastal ühendati võimude survel kogudusega seni iseseisvalt tegutsenud evangeeliumi kristlaste Saalemi vabakogudus ja Peeteli kogudus. Saalemi palvela Suur-Posti tänaval kujundati VSÜ Kalevi spordisaaliks, Peeteli palvelast Havi tänaval sai klubi. Ühiseks nimeks sai Pärnu Immanueli evangeeliumi kristlaste ja baptistide kogudus. 

1990. aastate algul toimus usuline vabanemine, saime majad tagasi ja kogudus jagunes. Praegu on Pärnus neli EKBLi kuuluvat kogudust: Immanueli kogudus, vene evangeeliumi kristlaste ja baptistide kogudus Peetel, evangeeliumi kristlaste Pärnu Saalemi vabakogudus ja Soola ja Valguse kogudus. Maakonnas on Suigu ja Kilingi-Nõmme kogudus, kokku on baptistidel Pärnumaal 360 koguduseliiget. 

Mille poolest baptistid kristlaste ülejäänud konfessioonidest erinevad? Kuidas iseloomustaksite Pärnu Immanueli kogudust? 

Baptiste iseloomustab lihtsus ja rahvalähedus, pole keerulisi liturgiaid. Tähtis on elada uue testamendi ja Kristuse põhimõtete järgi. Iseloomulik on veel inimese vabadus otsustada oma usuasjade üle: oluline on arendada isiklikku suhet jumalaga, lähtudes iseenda kogemustest, mitte kellegi autoriteedist või kiriku dogmadest. 

Kogu maailmas on praegu ligi 50 miljonit baptisti 150 000 kogudusega, sel aastal tähistati Amsterdamis baptismi 400. aastapäeva. 

Immanueli kogudus on soliidsest east hoolimata nooruslik ja ühtlaselt on esindatud kõik vanusegrupid. Noored on väga aktiivsed, neid ühendab usk, tahe tegutseda ja kokku hoida. 

Suur osa koguduseliikmetest on õpilased, õpetajad või mingil moel õppimisega seotud. Täiskasvanud koguduseliikmetel on omad tegemised ja eakamadki hoiavad väga kokku.

Kogudus on mingil määral läbilõige ühiskonnast. Meil on kõikide parteide pooldajaid ja samad probleemid nagu kõikjal Eestis, näiteks on majanduslikust olukorrast tingituna paljud pereisad välismaal tööl ja tuleb näha vaeva, et pereelu toimiks. 

Kas teid häirivad Eestis praegu valdavad ateistlikud vaated? 

Eesti hoiakud on sarnased kõikide muude Ida-Euroopa bloki riikide omadega: vastuseis usuõpetusele, hirm kiriku ja ajupesu ees. Seda saab seletada pikaajalise kommunistliku propaganda ja kasvatusega, mis mõjutasid meie vanemaid. Hoiakud kestavad ja lisandunud on turumajandusega kaasas käiv ilmalikkus. 

Vahel võimendub meedias häälekate vasakliberaalide kirikupilamine ja tundub, nagu oleks kogu ühiskond selline. Paljud inimesed ja kogudused elavad ikka oma usus ja veendumustes, sõltumata moes olevatest hoiakutest. Kirik on suures plaanis ju paar tuhat aastat vana ning mõjutab endiselt inimesi ja ühiskonda.

Viimased uudised

26. detsember Oodatud ja kardetud jõuluaeg
03. september Oma kooli lipu pühitsemine
10. august Tuleviku ülehindamisest